Põõsaste lõikus

Lõikamise aeg sõltub taime õitsemise ajast.


Varakevadel enne lehteminekut kärbitakse ja harvendatakse põõsaid, mis õitsevad sama aasta võrsetel. Ilupõõsaid, mida kasvatame rikkalike õite pärast, lõigatakse pärast õitsemist ja enne õiepungade kujunemist. Seega on väga oluline teada iga liigi õitsemisaega ning tunda põõsaid ka ajal, kui nad ei ole veel jõudnud lehte minna.
  • põõsaid, mis õitsevad kevadel ja varasuvel, lõigatakse kohe pärast õitsemist.
  • põõsaid, mis õitsevad suvel hiljem ja sügisel, lõigatakse varakevadel

Seega võib mõned põõsad varakevadel hoopis lõikamata jätta, sest muidu lõikame ära just peagi õitsema hakkavad pungad. Erandiks on ka nendel liikidel talvel lumega murdunud oksad, mis siiski tuleks varakevadel eemaldada ja põõsas korrastada. Samuti tuleb lõigata välja kuivanud ja haigestunud oksad niipea, kui seda on märgata, olemata aastaajast.

Suvel, kohe pärast õitsemist tuleb harvendada põõsaid, mille õied tekivad kevadel eelmise aasta võrsetel moodustunud õiepungadest. 


Harilik sirel   Syringa vulgaris

Õitsemise aeg - mai-juuni
Igasugust kärpimist ja lõikust tuleks teostada vahetult pärast õitsemist, mil võib ära lõigata õisikud koos võrsetippudega ja vajadusel harvendada. Siis lõigatakse välja ka nõrgad oksad, eemaldatakse juurevõsud. Sireli noorendamiseks tuleks iga aasta varakevadel enne õitsemist lõigata 1/5 okstest u 30 cm kõrguseni maapinnast. 

Harilik ebajasmiin   Philadelphus coronarius 

Õitsemise aeg - juuni
Ebajasmiini lõigatakse tagasi pärast õitsemist suve keskel, õitsenud vanemate okste üldarvust lõigata välja 1/4-1/3. Sageli kasvavad juurekaelalt pikad üheaastased harunemata oksad – nendest valida välja tugevamad ja kärpida poole võrra. Ülejäänud nõrga kasvuga üheaastased peened oksad lõigata põõsast välja.

Näärelehine kibuvits   Rósa spinosissima

Õitsemise aeg - mai-juuni
Noored taimed võivad 4-5 aastat rahulikult kasvada. Selle aja jooksul ei vaja nad tagasilõikamist, üksnes hävinud võrsetipud, murdunud või haiged oksad tuleb eemaldada. Hiljem tuleks hakata mõningaid põhioksi välja lõikama, et põõsad ei vananeks. Lõikamise võib jagada 3 aastale: igal aastal lõigatakse oksa alumises osas oleva hästiarenenud punga pealt tagasi umbes 1/3 põhiokstest. Vanemad taimed annavad juurevõrseid. Tuleb vaid kontrollida, et need oleksid sordi, mitte pookealuse võsundid. Need võib varakevadel või hilissügisel välja kaevata ja istutada sobivasse kohta. Hekiks istutada ei soovitata, sest nad õitsevad suvel vaid korra.


Väike mandlipuu   Prunus tenélla

Õitsemise aeg - aprill-mai
Lõigatakse pärast õitsemist, kuid enne lehtimist. Kärpida pikki, kaarjaid oksi üsna tugevasti, et ergutada uusi oksi kasvama ja rohkelt õitsema. Lõigata välja nõrgad oksad. Tugevad üheaastased oksad lõigata tagasi (kärpida) 2.-3. elujõulise pungani.


Jaapani ebaküdoonia   Chaenomeles japonica

Õitsemise aeg - mai-juuni
Metsistunud põõsaid võib vajaduse korral tugevasti tagasi lõigata ka märtsis. Parem on aga lõigata pärast õitsemist aprilli lõpus või mai alguses. Vastasel korral lõikad ära ka palju õiepungi. Lõika ära u 1/3 okstest ühtlaselt üle kogu põõsa. Korda sellist lõikust kahel järgneval aastal. Nii oled kolme aasta pärast kogu põõsa noorendanud.


Harilik lumimari Symphoricarpos albus

Õitsemise aeg - juuni-september
Põõsas talub hästi pügamist. Muidugi ei õitse ega vilju pügatud hekk nii kenasti nagu vabalt kasvav korralikult harvendatud üksikpõõsas. Harvendamisel lõigake välja kõik 4–5 aasta vanused oksad. Kui põõsas vajab noorenduslõikust, siis lõigake varakevadel kogu hekk tagasi 10...20 cm kõrguseni maapinnast. Samas võib seda teha kahel järjestikusel aastal lõigates korraga maha vaid ühe poole hekist.


Lõhnav kuslapuu   Lonicera caprifolium

Õitsemise aeg - mai-juuni
Taim vajab regulaarset noorendamist resoluutse tagasilõikamisega kuna vananedes laasub taime alumine (tüveosa) näotult paljaks. Kui taimed õitsevad vähe ja on alt muutunud hõredaks, siis lõigatakse taimi tugevalt tagasi, jättes alles 20-30 cm üle mullapinna.

Punane sõstar   Ribes rubrum

Õitsemise aeg - mai
Punase sõstra põhioksad on pikemaealisemad kui mustal sõstral, vananedes 12-14 aastaga. Seetõttu lõigatakse sügisel välja vigastatud, haiged ja risti-rästi kasvavad oksad. Põõsas peaks olema 12-16 erineva vanusega oksa. Igal aastal jätta paar noort oksa järelkasvuks.


Must sõstar    Ribes nigrum

Õitsemise aeg - mai
Parim aeg lõigata on kohe pärast saagiaja lõppu. Igal aastal asendatakse 1-3 vana oksa uute asendusokstega. Kõige paremini kannavad 4-5 aastased oksad. Nendest vanemad oksad tuleb välja lõigata maapinna pealt ilma tüügast jätmata. 


Must aroonia   Aronia melanocarpa 

Õitsemise aeg - mai  
Tagasi võib lõigata pärast õitsemist mais ja juunis. Lõika või sae kogu põõsas umbes poole meetri kõrguseks. Jälgi, et Sa ei lõikaks oksi ära otse harunemiskoha juurest. Jäta hea jupp oksadest alles. Uinuvatest pungadest võrsub põõsas uuesti. Mida rohkem harunemiskohti alles jääb, seda lopsakamaks kasvab “uus” põõsas. Aroonia moodustab tihti palju metsvõrseid. Kuna need pole enamasti soovitud, võib neid lõigata märtsist kuni septembrini sügavalt ära.
 

Lõikamisviisid: 

  • Istutuslõikus - Ilupõõsad vajavad rikkalikuks õitsemiseks regulaarset lõikamist. Taime istutades tuleks tema võra üle vaadata – kui see ei ole piisavalt harunenud, siis lõigatakse kohe peale istutamist maha 2/3 taime ladvast või 10-20 cm eelmisest lõikekohast ülevaltpoolt. 
  • Kärpimine – okste tagasilõikamine. Kärpimisega muudetakse põõsa suurust ning kuju, soodustatakse oksastiku tihenemist ning uute võrsete kasvu – võrsete, mis kannavad õisi järgmisel aastal.
  • Hoolduslõikus - tehakse paari-kolme aasta tagant. Põõsast lõigatakse välja kuivanud, nõrgad ja mõned kõige vanemad oksad. Lõige tehakse oksa aluselt või mullapinna kohalt risti oksaga või mõnedel liikidel ka tugeva külgoksa kohalt. Kärpimiseks nimetatakse noore võrse tagasilõikamist 1/3 kuni poole võrra.  
  • Noorenduslõikus - tehakse järk- järgult mõne aasta jooksul lõigates igal aastal põõsast tagasi osa vanu oksi. Esimesel noorendamisaastal eemaldatakse tavaliselt 2/3 vanadest okstest ja kärbitakse ülejäänuid, teisel aastal võetakse ette alles jäänud kolmandik oksi. Olenevalt okste elueast võib osalist noorenduslõikust teha 3-5 aasta tagant. Lõigata tuleb seda tihemini, mida lühema elueaga on oksad. Paljusid põõsaid on vaja nii kärpida kui noorendada, üks hooldusvõte ei välista teist.


Kasutatud kirjandus:

https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/294
http://www.hortes.ee/?op=body&id=78&art=21 
http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/lehtpuud-ja-poosad/harilik-ebajasmiin 
http://www.aiaidee.ee/poosapugaja-pohitoed-2/ 
http://et.wikipedia.org/wiki/Must_s%C3%B5star 
http://www.bakker.ee/artikel/nouanded/loikamine-istutamine-hooldamine/loikamine/uldised-nouanded-loikamiseks-/jaapani-ebakudoonia-loikamine/ 
http://www.kodu-aed.ee/index.php?nid=282&r=4&page=63& 
90 tavalisemat võõrpuittaime. Urmas Roht. 2012