ilusAED: VÄETISED

VÄETISED

Väetised on ained, mida kasutatakse saagi suurendamise, selle kvaliteedi parandamise või mulla viljakuse tõstmise eesmärgil. Väetiste mõju avaldub taimede toitumistingimuste paranemise kaudu.

Väetised liigitatakse koostise alusel:

Orgaanilised
Mineraalsed

Orgaanilised väetised

Orgaanilised väetised on taimse või loomse päritoluga ained, mis otse või töödeldult mulda viiakse. Orgaanilised väetised on näiteks sõnnik, turvas, kompostid, haljasväetised jt. Neid loetakse pikaajalise mõjuga lämmastikväetisteks. Taimetoiteelemendid (N - lämmastik, P - fosfor, K - kaalium ja mikroelemendid) sisalduvad orgaanilistes väetistes orgaaniliste või mineraalsete ühenditena. Orgaanilise aine lagundamisel (mineraliseerumisel) anorgaanilisteks aineteks ehk mineraalaineteks vabanevad selles sisalduvad taimetoitained ning muutuvad taimedele omastatavateks. Orgaanilise väetise kasutamise peamiseks eesmärgiks on mulla huumusvarude suurendamine, mulla mikrobioloogilise tegevuse tõhustamine ja mulla rikastamine taimetoiteelementidega. Vt. ka orgaanilised multšid.

Kompostitud ja laagerdunud orgaaniline aine on stabiilne ning püsib kauem kasvupinnases. Siiski võiks kasvupinnas sisaldada ka väga väikeses koguses väiksema lagunemisastmega orgaanilist materjali – see pakuks taimedele tasakaalustatumat toiteallikat veidi pikema aja jooksul.

Kompost

Orgaanilistest väetistest parim on kompost. Valminud kompost tuleks laotada haritud maapinnale hilissügisel või kevadel. Kaevata see hargiga pindmisse, maksimaalselt 10 cm paksusesse mullakihti.

Sõnnik

Orgaaniliste väetiste, eriti sõnniku kasutamisel tuleb arvestada nende pikemaajalise mõjuga. Kui on soov lisada ka mineraalväetisi tuleb arvesse võtta ka eelmistel aastatel kasutatud sõnniku järelmõjuga. Kõige paremini reageerivad sõnnikule kartul, juurviljad, taliteraviljad, mais. Hästi reageerivad sõnnikuga väetamisele ka viljapuud ja marjapõõsad.

Põhk

Põhuga väetamisel tuleb arvestada, et lagunemisel eritavad mõned kahjulikud seened mulda toksilisi aineid, mis on eriti mürgised noortele taimedele. Samas ei kaalu see kahju üles positiivset efekti, mida annab põhk orgaanilise väetisena mullale. Põhu kasutamisel väetisena tuleb jälgida mulla N - sisaldust ning selle puudusel mineraal- või orgaanilise väetisena juurde anda.

Turvas

Turvast lagundavad mikroobid vajavad toiduks lämmastikku, võttes seda esialgu mullavarudest. Sellepärast tuleb viia koos väetamata rabaturbaga maasse ka väike kogus lämmastikväetist, et taimed puudust ei kannataks. Rabaturvas on happeline, selle neutraliseerimiseks lisada ühe kuupmeetri kohta 6–8 kg lubiainet.

Taimeleotis

Nõgesevees on rohkesti lämmastikku ja kaaliumi – ergutab taimede kasvu.
1 kg värskeid nõgeseid (100-200 g kuivi) võetakse 10 l vee kohta. Valmis leotist kindlasti lahjendada 1:10-le.

Veel taimi leotiste valmistamiseks:
varemerohi – sisaldab kaaliumi ja lämmastikku
põldosi – sisaldab räni ja tugevdab taimede kudesid
raudrohi – sisaldab vaske
teeleht – sisaldab lämmastikku, fosforit, magneesiumi, kaaliumi
till – sisaldab kaaliumi, väävlit, naatriumi
võilill – sisaldab vaske
orashein – sisaldab kaaliumi, räni
munakooreleotis- sisaldab rohkesti kaltsiumi ja fosforit

Kaubanduses pakutakse loomset päritolu orgaanilisi väetisi ka pakendatud kujul:

Biolani Hobusesõnnikuväetis

Kompostitud hobusesõnnikust valmistatud maheväetis, mis on kuivatatud ja graanuliteks vormitud. Sisaldab kõiki taimede jaoks vajalikke põhi- ja mikroelemente nende looduslikul kujul. Väetise kasutamine suurendab mulla huumusesisaldust ja annab toitu ka pinnase kasulikele mikroorganismidele ja vihmaussidele.

Biolani Loodusväetis (Kanasõnnik + mereadru)

Valmistatud kuivatatud ja granuleeritud kanasõnnikust, millesse on lisatud taimede mikrotoitainete omastamise tõhustamiseks adrujahu. Väetis sisaldab looduslikul kujul kõiki põhi- ja mikrotoitaineid, mida taimed vajavad. See tagab taimedele tugeva kasvu ja rikkaliku õitsemise pakkudes samal ajal toitu ka mikroorganismidele ja vihmaussidele. Võib kasutada ka toorelt söödavate köögi- ja juurviljade väetamiseks.

Kanakaka graanulid – Baltic Agro

Väetis sisaldab looduslikul kujul (graanulid 2-5 mm) kõiki põhi- ja mikrotoitaineid, mida taimed vajavad. Tagab taimedele tugeva kasvu ja rikkaliku õitsemise, suurendab saagikust. Parandab mullaviljakust ja elavdab mullaorganismide tööd.

Mineraalsed väetised

Nendes väetistes esinevad toiteelemendid mineraalsete ainetena. Mineraalväetised on tööstuslikult toodetud väetised, näiteks ammooniumnitraat, superfosfaat, Ferticare jt.

Kiiretoimelistes väetistes sisalduvad taimetoitained on kas kõik või vähemalt osa nendest vees lahustuvad. Sellistes väetistes sisalduvad toitained on taime jaoks kasutusvalmis niipea, kui nad on lahustunud kasvupinnases leiduvas vees. Selliste väetiste mõju kestus oleneb toiteelementide tarbimise intensiivsusest taimede poolt, aga ka toitainete kasvupinnasest väljauhtumise kiirusest.

Pikaajalise mõjuga väetisi toodetakse toorainetest, mille koostisest muutuvad toitained taimedele kättesaadavaks kas mikrobioloogiliste protsesside või mineraalide murenemise tulemusel. Tööstuslikult toodetavaks lämmastikuühendiks on näiteks metüleenuurea ehk nn püsilämmastik.

Pika toimeajaga fosforväetisi ja kaaliumväetisi toodetakse looduslikest mineraalidest, milles sisalduvad fosfori- ja kaaliumiühendid ei ole vees lahustuvad. Nende toime on väga aeglane, kuna need muutuvad taimedele kättesaadavaks peamiselt murenemisprotsessi kaudu. Murenemist võib kiirendada, kui neid väetisi lisada juba komposteerimisprotsessi käigus.

Juhitava toimeajaga ehk Osmocote-tüüpi väetiste mõju kestab alates 3-4 nädalast kuni 16-18 kuuni. Nende väetiste toimimise põhimõte seisneb selles, et väetisegraanulid „pakitakse“ vedelikku poolläbilaskvatesse kestadesse, kust toiteelementide vabanemine mullalahusesse toimub tänu osmoosile (näiteks veele). Osmocote-tüüpi väetiste kasutusefektiivsus on kõrge, kuna ei toimu toiteelementide väljauhtumist kasvupinnasest. Juhitava toimeajaga väetisi võib segada kasvupinnasesse nii pinnast valmistavas ettevõttes kui ka lisada pinnasesse kasutuskohal (taimede istutamise käigus). Niisamuti võib neid kasutada pealtväetamisel, kuna tänu kestale puudub otsekontakt taimega, mistõttu nende kasutamine on taimede jaoks turvaline.

Lubiained ehk neutralisaatorid

Enamik haljastustaimi kasvab hästi neutraalses või nõrgalt happelises kasvupinnases; lubjarikas keskkond sobib vähestele. Normaalse pH taseme (pH 5,5-6,8) juures seob kasvupinnas endasse taimedele kättesaadaval kujul hulgaliselt toiteelemente.

Et aga kasvupinnaste tööstuslikul tootmisel kasutatakse massiliselt ka happelise reaktsiooniga komponente (rabaturvas, liivad, graniidisõelmed jms), on lupjamine üldjuhul vajalik. Lisaks pH taseme reguleerimisele tõstab enamik lubiaineid ka kasvupinnase kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi, väävli jt elementide sisaldust.

Mineraalväetised liigitatakse toiteelementide rohkuse sisalduse alusel järgmiselt:

Lihtväetised
Kompleksväetised

Lihtväetised

Need sisaldavad ühte taimedele vajalikku põhitoiteelementi ehk makroelementi (N - lämmastik, P - fosfor või K - kaalium) või mikroelementi (B - boor, Cu - vask, Zn - tsink). Näiteks karbamiid (N), ammooniumnitraat (N), superfosfaat (P), booraks (B) jt.

Kompleksväetised

Need sisaldavad kahte või kolme põhitoiteelementi ja lisaks veel ühte või mitut mikroelementi. Näiteks Kemira Cropcare 10-10-20 (N,P,K ja mikroelemendid), Osmocote (N, P, K ja mikroelemendid), kristal-N (varem nimetati kristalliiniks) (N, P, K) jt. Elemendid igas väetise osakeses on sellises vahekorras nagu on kogu väetises olevate elementide vahekord.

Kompleksväetiste hulka kuuluvad ka väetissegud, mis saadakse mitme erineva lihtväetise omavahelise kokkusegamise teel.

N – lämmastik

Vajalik eelkõige lehtede ja varte kasvuks, eriti kasvuperioodi algul, taimede kuivaines on teda 0.5...4%

P – fosfor

Vajalik seemnete idanemiseks, juurdumiseks, õiepungade arenguks, taimedes on teda 0.1...0.3%

K – kaalium

Tugevdab kudesid, vajalik seemnete idanemisel, viljade ja mugulate arenguks. Pikendab õitsemist, kirgastab õite värvust, muudab taimed vastupidavamaks kuivuse, haiguste ja temperatuuri suhtes, taimedes on teda 0.4...1.6%.

Sügisene väetis peaks olema lämmastikuvaene ning sisaldama rohkem fosforit ja kaaliumi.
Rikkalik lämmastikväetis muudab sügisel taimed külmaõrnaks.
Sügisväetises sisalduv fosfor ja kaalium on olulised taimede heaks talvitumiseks, võrsete puitumiseks ning ka seemnete idanemisel, õite ja viljade moodustamisel.
Valmisväetised sisaldavad taimedele vajalikke toitaineid ja mikroelemente õiges vahekorras.
Kõige lihtsam ja turvalisem on valida graanulkompleksväetis, kus kõik vajalikud ained on olemas.
Vedelväetisetga on suurem võimalus neid üle doseerida.
Orgaanilisest väetisest sobib kasutada komposti, ent seejuures tuleb teada, et ainult õigesti tehtud kompost sisaldab piisavalt ja õiges vahekorras makroelemente.

Kasutatud kirjandus:
Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine. Õppematerjal. K.Uurman

http://ak.rapina.ee/katrinu/Vaetamine.pdf

http://www.biolan.fi/estonia/default3.asp?active_page_id=118
http://www.hortes.ee/?op=body&id=2&prn=1&art=374&cid
http://www.substral.ee/ru/k%C3%B5ik-tooted
http://www.schetelig.ee/public/product/Vaetised_haljastajatele_2013.pdf
http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/haljasalade-kasvupinnased.pdf
http://www.virkus.com/aiandus/vaetamine/
http://www.balticagro.ee/index.dsp?area=73