MULTŠID
Multši all mõistetakse taimede kasvupinnasele või
-substraadile peale laotatud kattematerjali kihti, eesmärgina säilitada
niiskust mullas ning talveperioodil juurestiku külmakaitseks.
- Orgaanilised
- Mineraalsed
Orgaanilised multšid
Puukoor, hake, saepuru, põhk, pilliroog - süsinikurikkad, lämmastikuvaesed.
Kõdusõnnik, muruniitmed – lämmastikurikkad
Peenestatud männikoor
- Valmistatud purustatud männikorbast, ei sisalda puiduosakesi, vähemalt aasta aega seisnud, sõelutud fraktsioonidesse, võib olla lisatud orgaanilisi väetisi.
- Pannakse mullapinnale või kasutatakse koos filterkangaga vm. Hoiab pinnases niiskust, takistab umbrohtude levikut.
- Kihi paksus peenravaiba kasutamise korral kuni 8 cm, mullapinnale laotamisel 10-20 cm.
- Multšikihti tuleks aeg-ajalt uuendada, kuna alumised kihid kõdunevad.
- Süsinikurikas ja lämmastikuvaene. Seetõttu võtavad mikroorganismid materjalide lagundamiseks vajaliku lämmastiku kasvupinnasest. Värske okaspuu koorepuru muudab mulla happelisemaks.
- Peen männikoor – ¤ 0-15 mm. Istutusalade katmiseks; lisandina erinevates istutussegudes.
- Dekoratiivkoor – ¤ 15-48 mm. Istutusalade, hekialuste ja puude ümbruse multšimiseks, laste mänguväljakute ja jalgradade katmiseks.
- Jäme koorekate – ¤ 48-60 mm. Istutusalade, hekialuste ja puude ümbruse multšimiseks, laste mänguväljakute ning jalgradade katmiseks.
- Sorteerimata männikoor – ¤ 0-200 mm. Haljasaladel, kus aia esteetiline ilu ei ole väga nõutud. Odava hinna tõttu on see parim puukoor tervise- ja suusaradade hooldusel ning teeehitustööde järgsel haljastamisel.
Lepa – hakkemultš
- Kasutatakse analoogselt kooremultšiga, on süsinikurikas ja lämmastikuvaene.
- Võib kasutada toonitud haket, mis võimaldab luua huvitavaid pindasid ja mustreid.
- Sõelutakse erinevatesse fraktsioonidesse.
- Toodetakse nii tööstuslikult kui kasutuskohtadel hooldustööde käigus eemaldatud puuokste purustamisel oksapurustajaga.
- Keskkonnaohutuse ja taimetervise seisukohalt on sobivaim lehtpuuhake.
- Puidutükid on soovitav välja korjata, sest tselluloosi lagundamiseks kasutavad bakterid vaba lämmastikku.
Saepuru
- Puukoorest 2-2,5 korda vähem taimetoitaineid (vähe).
- On süsinikurikas ja lämmastikuvaene. Et saepuru lagundavad mikroobid mulla toitainevarusid ei vähendaks, anda juurde veidi lämmastik- ja fosforväetist. Kuna enamiku puuliikide saepuru on happeline, võib lisada iga ämbritäie kohta mõne peotäie lubiainet (CaCO3).
- Saepurus leiduvate taime kasvu pidurdavate ühendite lagundamiseks on enne kasutamist soovitav lasta 2 aastat seista.
- Kihi paksus 2-12 cm. Paksem kiht ei lase õhku läbi (kuni 30 cm).
- Vaarikate saagikus tõuseb 15-20%.
- Eelistada lehtpuu saepuru v.a paju ja tamme oma, kus on palju parkaineid. Okaspuusaepuru sisaldab vaikusid ja vahasid ning kõduneb seetõttu aeglasemalt.
Põhk
- Enne kasutamist tükeldada või komposteerida.
- Sobib taimedele, mis vajavad vähe lämmastikku.
- Paremini sobib nisupõhk kuna kaera õlgedes arenevad limaseened.
- Mulda kaevates parandab mulla õhustatust, suurendab mulla huumusesisaldust.
- Kasutada koos roheliste taimeosadega või lisada lämmastikväetist kuni 4 g/m2, esmakordsel multšimisel 1,5-2 kg/m2.
- Peale kokkuvajumist kihi paksus 8-10, max. 20 cm.
- Väljanägemiselt ei ole dekoratiivne.
- Põhupelletid - niiskust saades paisuvad.
Pilliroog, kõrkjad, hundinuiad
- Enne kasutamist tükeldada või komposteerida.
- Multšikihi paksus 7–8 cm.
Turvas
- Kasutada segus mullaga happelist mulda vajavate taimede multšimiseks.
- Parandab mulla struktuuri ja suurendab selle veemahutavust.
- Väga hästi sobivad multšimiseks neutraliseeritud turvas ning turbagraanulid. Granuleerimata turba kasutamisel on probleemiks, et see on kerge ning läbi kuivades kannab tuul selle laiali.
- Turbapelletid ehk graanulid – kuivatatud freesturbast pressitud peened sõrmejämedused turbapulgad.
- Kihi paksus 2-10 cm.
- Mineraliseerub ja vajub kokku.
- Vajadusel lisada lubiväetist ja kompleksväetist.
Männiokkad
- Kihi paksus 3-5 cm.
- Kasutada näiteks aladel kus kasvab palju mände.
- Sobib happelist keskkonda vajavatele taimedele, kuna tõstab mulla happesust.
- Männiokkamultš on tõhus tigude tõrjeks, kuna on terav ja vigastab tigusid.
Puulehed
- Värsked lehed lagunevad kiiremini, vanemad katavad kauem.
- Soovitav katta (segada) mõne koredama multšiga.
- Puhas lehekompost on happeline, sobib turbaaiale. Tammelehekompost näiteks rododendronitele.
- Neutraliseerimiseks lisada puutuhka või muid neutraliseerivaid materjale. Toored lepalehed ja muud võsalaadse puu lehed on sama lämmastikurikkad kui rohuhake.
Muruniide
- Noor rohi sisaldab palju taimele vajalikke toitaineid, lämmastikurikas.
- Soovitav kasutada koos koredama materjaliga (liiv, turvas).
- Parim on liblikõieliste haljasmass. Suve teisel poolel lisades soodustab taimede kasvu ja takistab õigeaegset võrsete puitumist.
- Laotada 2-3 cm (kuni 10 cm) paksuse kihina, paksem kiht ei lase õhku läbi.
- Kuivades muutub kollaseks ja ei ole esteetiline. Võib muuta mulla happelisemaks. Sobib marjapõõsaste ja viljapuude alla.
- Lagunedes parandab pinnase struktuuri, muld püsib kobe, ergutab vihmausside tegevust, sügisel võib mulda kaevata.
Paber
- Valmistatakse spetsiaalset pabermultši või pappkraesid.
- Kasutada võib ka peenestatud ajalehti, lainepappi.
- Kevadel laotada 2-15 lehe paksuselt maapinnale, saab tõrjuda ka juurumbrohtusid.
- Esteetilisuse tagamiseks ja paigal hoidmiseks katta pealt kivide, koorepuruga, taimse materjaliga vm.
- Laguneb täielikult vee ja päikese mõjul ühe suve jooksul, sügisel võib maa sisse kaevata, parandades mulla struktuuri.
Adru
- Kihi paksus 5 cm.
- Kasutatud juba vanadel aegadel mulla väetamiseks.
- Lämmastiku- ja kaaliumirikas.
Kompost
- Kompostimine on protsess, mille käigus muudetakse taimedele omastamatud orgaanilise aine rikkad materjalid taimedele omastatavateks orgaanilisteks väetisteks.
- Kasvupinnaste valmistamisel on kompost parimaks orgaaniliseks komponendiks. Et mikroorganismid vajavad oma elutegevuseks hapnikku, on vaja, et kompost oleks piisavalt õhustatud. Lisaks on vaja niiskust ning piisavat soojusisolatsioonikihti.
- Eduka komposteerumisprotsessi tulemuseks on hügieeniline, hästi mineraliseerunud huumusrikas materjal, mis sobib nii mullaparanduseks, kasvusubstraadiks, mullasegude koosseisu kui ka multšiks.
- Allpool loetletud orgaanilised ained sobivad kasvupinnasesse ainult peale kompostimist:
- Järvemuda
- Reoveepuhastite setted
- Madalsooturvas
- Tahke looma- või linnusõnnik
- Taimsed jäätmed – puulehed, peened oksad
- Puukoor, saepuru, hein, põhk
- Aiandite tootmisjäägid
- Mereadru
Vihmaussi sõnnik ehk biohuumus
- Lõhnatu ja ökoloogiliselt puhas orgaaniline kompost. Saadud veise sõnniku ümbertöötlemisel sõnnikuussidega.
- Unikaalne mikrobioloogiline kompost, milles eluneb mulla mikroorganismide kasulik kogukond, mis loob muldade viljakuse.
Mineraalsed multšid
Jalgradadele. Puude-põõsaste ja rohttaimede alla. Kiviktaimlasse.
Kõrreliste istutusaladele. Barokkstiilis aedadesse ornamendi moodustamiseks.
Soovitav on kivide alla panna geotekstiil, et need mullaseks ei muutuks ja
umbrohi läbi ei kasvaks.
Graniitkillustik
- Hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga.
- Paigalduskihi paksus 5cm.
- Karjäärides müügil ¤ 0-4 mm (võib sisaldada ka mulda), ¤ 4-8, 4-16, 16-32 mm.
Paekivikillustik
- Karjäärides müügil valkjas-hall ¤ 0-64 mm, sõelutuna ¤ 4-8, 8-16, 16-32 mm.
- Sobilik rohkem kiviktaimlale.
- Taimedele, mis ei talu lupja, see materjal ei sobi.
- Kihi paksus 5 cm.
- Ardenne hall ¤ 20-32 mm, hallikat tooni paekivikillustik. Ideaalne killustik tiikides kasutamiseks, kuna aitab hoida vee Ph-taset normaalsel tasemel (Ph7), mis sobib ideaalselt kaladele ja veetaimedele. Kaltsiumi väljapõletamise tõttu ei muutu tiigivesi häguseks.
- Florance ¤ 8-16 mm, roosakas-punakas-violetne.
- Granada ¤ 10-18 mm, valkjas-kollakas-pruunikas.
- Yellow Sun Extra ¤ 11-16 mm, sooja kollaka värvusega. Kasutatakse näiteks losside ümbruses. Populaarseim killustik läbi aegade.
Kvartsiitkillustik
- Japanese ¤ 11-16 mm, kasutatakse eelkõige jaapani aedade kujundamisel, tumedakirju.
- Safari ¤ 8-16 mm, valkjas-kollakas-beezikas segu.
Kvartsiit-liivakivikillustik
- Ardenne ¤ 6-10 mm, kollast tooni, ei sobi kasutamiseks kõnniteedel, kuna eraldab pikka aega kollast värvi.
- Grauwacke ¤ 16-32 mm – kirjuvärviline.
Liivakivikillustik
- Forest ¤ 6-14 mm, kasutatakse väga palju sissesõiduteede katmiseks Belgias ja Prantsusmaal, hallikas-kollakas.
- Red Mine ¤ 16-22 mm, punane.
Marmorkillustik
- Artic Green ¤ 8-16 mm, väga eksklusiivne marmorkillustik, mis on efektne tänu koostises sisalduvale sädelevale kvartsile. Hallikas-rohekas-must.
- Carrara ¤ 8-12 mm ja 30-40 mm, kõige valgem, kasutatakse skulptuuride valmistamisel.
- Icy Blue - sinist tooni, kalleim.
- Norwegian Pink – sädelev, valkjas-roosa.
Vulkaanilist päritolu killustik
- Basalt ¤ 8-11 mm, musta tooni.
- Volcano Extra ¤ 6-18 mm, kireva tooniga, värv varieerub kollaste-punaste toonide piirimail.
Laavakivim
- Kerge ja poorne.
- Hea kasutada tiikides, kuna filtreerib vett.
- Sobilik ka veetaimedele kasvamiseks.
- Sobib toalillede ümber pottides, näiteks kaktuste kasvatamisel. Punakaspruun või sinakas-violetne.
- Laava ¤ 8-16 mm.
Kiltkivi
- Sobib nii taimede vahele kui ka seinaäärtesse ja lillepottidesse.
- Oma lameda struktuuri tõttu kulub killustikku ca 20% vähem kui tavalist.
- Black Slate ¤ 15-30, 30-60 mm, must, paiguti roostene värv.
- Canadian Slate - veidi tuhmrohelised kivid. Omavahel võib segada musta, rohelist ja sinist Slate killustikku.
- Tobacco ¤ 8-16 mm. Pärast kuumutamisprotsessi muutub kenaks tubakakarva „kiltkivipopkorniks”, sobib hästi toataimedele. Beezikas-hallikas.
Kruusakivid ja liiv
- Karjäärides müügil killustik ¤ 0-32 mm, sõelutuna ¤ 4-12, 12-32 mm.
- Kruusase pinnasega aladel on taimkate tavalisest kesisem kuna kruus seob vähe niiskust, seega on vähe mineraalaineid.
- Kruusa saab ka valmistada purustades teisi kivimeid, näiteks liivakivi, lubjakivi ja basalti.
- Karbonaatne materjal neutraliseerib mulla happesust.
- Kruuskillustik on hea tihenemisega, seega teedel kasutamiseks tunduvalt parem kui graniit- ja paekivikillustik.
- Asetada kangale paksusega 2-3 cm või maapinnale 8-10 cm paksuselt.
- Kvartsiitkruus Hollandist ¤ 8-16 mm, millel on valgest kvartsiidist vaid 20% rohkem hallikamaid kive sees.
- Lemmu kivid ¤ 8-16 mm, looduslik hallisegune kruus Pandivere kõrgustikult.
Ümarad dekoratiivkivid
- Carrara ¤ 15-25, 25-40, valget värvi.
- Beach Bebbles ¤ 30-60 mm, looduslikult ümarad hallid graniitkivid, maailmas laialt kasutusel massaažikividena. Kindel komponent jaapani aedades.
- Anatolia Green ¤ 25-50 mm, gneiss (mõningatel andmetel türgi marmor). Kivid on ümardatud masinas. Hallisegused.
- Castle ¤ 3-8, 8-16 mm, kasutatud paljude ajalooliste villade ning losside aedades ja sissesõiduteedel.Valkjas-beezikas kvartsiit.
- Glitter ¤ 10-30, 50-80 mm, ümmargused kvartsiidikivid, mida on peale kogumist masinas läikiva pinna saamiseks lihvitud. Valget, kollast, musta, punast tooni.
- Heller Kies ¤ 8-16 mm, looduslikult ümmargune kvartsiit. Valkjas.
- Icy Blue ¤ 8-16, 16-25 mm, haruldane sinine marmor, kõige kallim värv looduskivide seas. Valge-sinakas-hall
- Merekivi ¤ 10-20, 20-40 mm, halli ja sinakat tooni ränikivid.
Merekarbid
- ¤ 3-20 mm, looduslikud, dekoratsiooniks või kõnniteedel.
- Purunedes tekib ilus sinakas-pruun peenike kild, mis moodustab ühtlasi tihke ja tugeva jalgteekatte.
Kergkruus ehk keramsiit
- Kergkruusa tooraineks on savi, mis kuumutamisel temperatuuril 1150 °C paisub poorseteks kergeteks graanuliteks.
- Erineva tera suurusega.
- Ei sisalda kahjulikke ühendeid, ei hallita ega mädane.
- Välishaljastuses parandab juurestiku mikrokliimat, reguleerib mulla niiskust ja õhurežiimi.
- Kihi paksus 3-5cm, võib kasutada koos peenravaibaga.
Tellisepuru
- Taaskasutatud tellis – trumlis ümmarguseks jahvatatud tellisepuru (¤ 8–16 mm) on multš taimedele. Tellisepuru ilu pääseb eriti hästi esile sügavroheliste okastaimede kõrval.
- Barokkstiilis aedadesse ornamendi moodustamiseks.
Kasutatud kirjandus:
Multside omadused. Tooding. Õppematerjal