MULTŠID




MULTŠID


Multši all mõistetakse taimede kasvupinnasele või -substraadile peale laotatud kattematerjali kihti, eesmärgina säilitada niiskust mullas ning talveperioodil juurestiku külmakaitseks.
 
Multšid jagunevad materjali järgi:
  • Orgaanilised
  • Mineraalsed

Orgaanilised multšid

Puukoor, hake, saepuru, põhk, pilliroog  - süsinikurikkad, lämmastikuvaesed.
Kõdusõnnik, muruniitmed – lämmastikurikkad


Peenestatud männikoor

  • Valmistatud purustatud männikorbast, ei sisalda puiduosakesi, vähemalt aasta aega seisnud, sõelutud fraktsioonidesse, võib olla lisatud orgaanilisi väetisi.
  • Pannakse mullapinnale või kasutatakse koos filterkangaga vm. Hoiab pinnases niiskust, takistab umbrohtude levikut.
  • Kihi paksus peenravaiba kasutamise korral kuni 8 cm, mullapinnale laotamisel 10-20 cm.
  • Multšikihti tuleks aeg-ajalt uuendada, kuna alumised kihid kõdunevad.
  • Süsinikurikas ja lämmastikuvaene. Seetõttu võtavad mikroorganismid materjalide lagundamiseks vajaliku lämmastiku kasvupinnasest. Värske okaspuu koorepuru muudab mulla happelisemaks. 
    • Peen männikoor – ¤ 0-15  mm. Istutusalade katmiseks; lisandina erinevates istutussegudes.
    • Dekoratiivkoor – ¤ 15-48 mm. Istutusalade, hekialuste ja puude ümbruse multšimiseks, laste mänguväljakute ja jalgradade katmiseks.
    • Jäme koorekate – ¤ 48-60 mm. Istutusalade, hekialuste ja puude ümbruse multšimiseks, laste mänguväljakute ning jalgradade katmiseks.
    • Sorteerimata männikoor – ¤ 0-200 mm. Haljasaladel, kus aia esteetiline ilu ei ole väga nõutud. Odava hinna tõttu on see parim puukoor tervise- ja suusaradade hooldusel ning teeehitustööde järgsel haljastamisel.

Lepa – hakkemultš

  • Kasutatakse analoogselt kooremultšiga, on süsinikurikas ja lämmastikuvaene.
  • Võib kasutada toonitud haket, mis võimaldab luua huvitavaid pindasid ja mustreid.
  • Sõelutakse erinevatesse fraktsioonidesse.
  • Toodetakse nii tööstuslikult kui kasutuskohtadel hooldustööde käigus eemaldatud puuokste purustamisel oksapurustajaga.
  • Keskkonnaohutuse ja taimetervise seisukohalt on sobivaim lehtpuuhake.
  • Puidutükid on soovitav välja korjata, sest tselluloosi lagundamiseks kasutavad bakterid vaba lämmastikku.

Saepuru

  • Puukoorest 2-2,5 korda vähem taimetoitaineid (vähe).
  • On süsinikurikas ja lämmastikuvaene. Et saepuru lagundavad mikroobid mulla toitainevarusid ei vähendaks, anda juurde veidi lämmastik- ja fosforväetist. Kuna enamiku puuliikide saepuru on happeline,  võib lisada iga ämbritäie kohta mõne peotäie lubiainet (CaCO3).
  • Saepurus leiduvate taime kasvu pidurdavate ühendite lagundamiseks on enne kasutamist soovitav lasta 2 aastat seista.
  • Kihi paksus 2-12 cm. Paksem kiht ei lase õhku läbi (kuni 30 cm).
  • Vaarikate saagikus tõuseb 15-20%.
  • Eelistada lehtpuu saepuru v.a paju ja tamme oma, kus on palju parkaineid. Okaspuusaepuru sisaldab vaikusid ja vahasid ning kõduneb seetõttu aeglasemalt.

Põhk

  • Enne kasutamist tükeldada või komposteerida.
  • Sobib taimedele, mis vajavad vähe lämmastikku.
  • Paremini sobib nisupõhk kuna kaera õlgedes arenevad limaseened.
  • Mulda kaevates parandab mulla õhustatust, suurendab mulla huumusesisaldust.
  • Kasutada koos roheliste taimeosadega või lisada lämmastikväetist kuni 4 g/m2, esmakordsel multšimisel 1,5-2 kg/m2.
  • Peale kokkuvajumist kihi paksus 8-10, max. 20 cm.
  • Väljanägemiselt ei ole dekoratiivne.
  • Põhupelletid - niiskust saades paisuvad.

Pilliroog, kõrkjad, hundinuiad

  • Enne kasutamist tükeldada või komposteerida.
  • Multšikihi paksus 7–8 cm. 

Turvas

  • Kasutada segus mullaga happelist mulda vajavate taimede multšimiseks.
  • Parandab mulla struktuuri ja suurendab selle veemahutavust.
  • Väga hästi sobivad multšimiseks neutraliseeritud turvas ning turbagraanulid. Granuleerimata turba kasutamisel on probleemiks, et see on kerge ning läbi kuivades kannab tuul selle laiali.
  • Turbapelletid ehk graanulid – kuivatatud freesturbast pressitud peened sõrmejämedused turbapulgad.
  • Kihi paksus 2-10 cm.
  • Mineraliseerub ja vajub kokku.
  • Vajadusel lisada lubiväetist ja kompleksväetist.

Männiokkad

  • Kihi paksus 3-5 cm.
  • Kasutada näiteks aladel kus kasvab palju mände.
  • Sobib happelist keskkonda vajavatele taimedele, kuna tõstab mulla happesust.
  • Männiokkamultš on tõhus tigude tõrjeks, kuna on terav ja vigastab tigusid.

Puulehed

  • Värsked lehed lagunevad kiiremini, vanemad katavad kauem.
  • Soovitav katta (segada) mõne koredama multšiga.
  • Puhas lehekompost on happeline, sobib turbaaiale. Tammelehekompost näiteks rododendronitele.
  • Neutraliseerimiseks lisada puutuhka või muid neutraliseerivaid materjale. Toored lepalehed ja muud võsalaadse puu lehed on sama lämmastikurikkad kui rohuhake. 

Muruniide

  • Noor rohi sisaldab palju taimele vajalikke toitaineid, lämmastikurikas.
  • Soovitav kasutada koos koredama materjaliga (liiv, turvas).
  • Parim on liblikõieliste haljasmass. Suve teisel poolel lisades soodustab taimede kasvu ja takistab õigeaegset võrsete puitumist.
  • Laotada 2-3 cm (kuni 10 cm) paksuse kihina, paksem kiht ei lase õhku läbi.
  • Kuivades muutub kollaseks ja ei ole esteetiline. Võib muuta mulla happelisemaks. Sobib marjapõõsaste ja viljapuude alla.
  • Lagunedes parandab pinnase struktuuri, muld püsib kobe, ergutab vihmausside tegevust, sügisel võib mulda kaevata.

Paber

  • Valmistatakse spetsiaalset pabermultši või pappkraesid.
  • Kasutada võib ka peenestatud ajalehti, lainepappi.
  • Kevadel laotada 2-15 lehe paksuselt maapinnale, saab tõrjuda ka juurumbrohtusid.
  • Esteetilisuse tagamiseks ja paigal hoidmiseks katta pealt kivide, koorepuruga, taimse materjaliga vm.
  • Laguneb täielikult vee ja päikese mõjul ühe suve jooksul, sügisel võib maa sisse kaevata, parandades mulla struktuuri.

Adru

  • Kihi paksus 5 cm.
  • Kasutatud juba vanadel aegadel mulla väetamiseks.
  • Lämmastiku- ja kaaliumirikas.

Kompost

  • Kompostimine on protsess, mille käigus muudetakse taimedele omastamatud orgaanilise aine rikkad materjalid taimedele omastatavateks orgaanilisteks väetisteks.
  • Kasvupinnaste valmistamisel on kompost parimaks orgaaniliseks komponendiks. Et mikroorganismid vajavad oma elutegevuseks hapnikku, on vaja, et kompost oleks piisavalt õhustatud. Lisaks on vaja niiskust ning piisavat soojusisolatsioonikihti.
  • Eduka komposteerumisprotsessi tulemuseks on hügieeniline, hästi mineraliseerunud huumusrikas materjal, mis sobib nii mullaparanduseks, kasvusubstraadiks, mullasegude koosseisu kui ka multšiks.
  • Allpool loetletud orgaanilised ained sobivad kasvupinnasesse ainult peale kompostimist: 
    • Järvemuda
    • Reoveepuhastite setted
    • Madalsooturvas
    • Tahke looma- või linnusõnnik
    • Taimsed jäätmed – puulehed, peened oksad
    • Puukoor, saepuru, hein, põhk
    • Aiandite tootmisjäägid
    • Mereadru

Vihmaussi sõnnik ehk biohuumus

  • Lõhnatu ja ökoloogiliselt puhas orgaaniline kompost. Saadud veise sõnniku ümbertöötlemisel sõnnikuussidega.
  • Unikaalne mikrobioloogiline kompost, milles eluneb mulla mikroorganismide kasulik kogukond, mis loob muldade viljakuse.




Mineraalsed multšid

Jalgradadele. Puude-põõsaste ja rohttaimede alla. Kiviktaimlasse. Kõrreliste istutusaladele. Barokkstiilis aedadesse ornamendi moodustamiseks. Soovitav on kivide alla panna geotekstiil, et need mullaseks ei muutuks ja umbrohi läbi ei kasvaks.

Graniitkillustik


  • Hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga.
  • Paigalduskihi paksus 5cm.
  • Karjäärides müügil ¤ 0-4 mm (võib sisaldada ka mulda), ¤ 4-8, 4-16, 16-32 mm.

Paekivikillustik 


  • Karjäärides müügil valkjas-hall ¤ 0-64 mm, sõelutuna ¤ 4-8, 8-16, 16-32 mm.
  • Sobilik rohkem kiviktaimlale.
  • Taimedele, mis ei talu lupja, see materjal ei sobi.
  • Kihi paksus  5 cm.
    • Ardenne hall ¤ 20-32 mm, hallikat tooni paekivikillustik. Ideaalne killustik tiikides kasutamiseks, kuna aitab hoida vee Ph-taset normaalsel tasemel (Ph7), mis sobib ideaalselt kaladele ja veetaimedele. Kaltsiumi väljapõletamise tõttu ei muutu tiigivesi häguseks.
    • Florance ¤ 8-16 mm, roosakas-punakas-violetne.
    • Granada ¤ 10-18 mm, valkjas-kollakas-pruunikas.
    • Yellow Sun Extra ¤ 11-16 mm, sooja kollaka värvusega. Kasutatakse näiteks losside ümbruses. Populaarseim killustik läbi aegade. 

Kvartsiitkillustik


    • Japanese ¤ 11-16 mm, kasutatakse eelkõige jaapani aedade kujundamisel, tumedakirju.
    • Safari ¤ 8-16 mm, valkjas-kollakas-beezikas segu.


Kvartsiit-liivakivikillustik


    • Ardenne ¤ 6-10 mm, kollast tooni, ei sobi kasutamiseks kõnniteedel, kuna eraldab pikka aega kollast värvi.
    • Grauwacke ¤ 16-32 mm – kirjuvärviline.


Liivakivikillustik


    • Forest ¤ 6-14 mm, kasutatakse väga palju sissesõiduteede katmiseks Belgias ja Prantsusmaal, hallikas-kollakas.
    • Red Mine ¤ 16-22 mm, punane.


Marmorkillustik


    • Artic Green ¤ 8-16 mm, väga eksklusiivne marmorkillustik, mis on efektne tänu koostises sisalduvale sädelevale kvartsile. Hallikas-rohekas-must.
    • Carrara ¤ 8-12 mm ja 30-40 mm, kõige valgem, kasutatakse skulptuuride valmistamisel.
    • Icy Blue - sinist tooni, kalleim.
    • Norwegian Pink – sädelev, valkjas-roosa.


Vulkaanilist päritolu killustik


    • Basalt ¤ 8-11 mm, musta tooni.
    • Volcano Extra ¤ 6-18 mm, kireva tooniga, värv varieerub kollaste-punaste toonide piirimail. 


Laavakivim


  • Kerge ja poorne. 
  • Hea kasutada tiikides, kuna filtreerib vett. 
  • Sobilik ka veetaimedele kasvamiseks. 
  • Sobib toalillede ümber pottides, näiteks kaktuste kasvatamisel. Punakaspruun või sinakas-violetne. 
    • Laava ¤ 8-16 mm.


Kiltkivi 


  • Sobib nii taimede vahele kui ka seinaäärtesse ja lillepottidesse.
  • Oma lameda struktuuri tõttu kulub killustikku ca 20% vähem kui tavalist.

    • Black Slate ¤ 15-30, 30-60 mm, must, paiguti roostene värv.
    • Canadian Slate - veidi tuhmrohelised kivid. Omavahel võib segada musta, rohelist ja sinist Slate killustikku.
    • Tobacco ¤ 8-16 mm. Pärast kuumutamisprotsessi muutub kenaks tubakakarva „kiltkivipopkorniks”, sobib hästi toataimedele. Beezikas-hallikas.


Kruusakivid ja liiv  


  • Karjäärides müügil killustik ¤ 0-32 mm, sõelutuna ¤ 4-12, 12-32 mm.
  • Kruusase pinnasega aladel on taimkate tavalisest kesisem kuna kruus seob vähe niiskust, seega on vähe mineraalaineid.
  • Kruusa saab ka valmistada purustades teisi kivimeid, näiteks liivakivi, lubjakivi ja basalti.
  • Karbonaatne materjal neutraliseerib mulla happesust.
  • Kruuskillustik on hea tihenemisega, seega teedel kasutamiseks tunduvalt parem kui graniit- ja paekivikillustik.
  • Asetada kangale paksusega 2-3 cm või maapinnale 8-10 cm paksuselt.

    • Kvartsiitkruus Hollandist ¤ 8-16 mm, millel on valgest kvartsiidist vaid 20% rohkem hallikamaid kive sees.
    • Lemmu kivid ¤ 8-16 mm, looduslik hallisegune kruus Pandivere kõrgustikult.


Ümarad dekoratiivkivid


    • Carrara ¤ 15-25, 25-40, valget värvi.
    • Beach Bebbles ¤ 30-60 mm, looduslikult ümarad hallid graniitkivid, maailmas laialt kasutusel massaažikividena. Kindel komponent jaapani aedades.
    • Anatolia Green ¤ 25-50 mm, gneiss (mõningatel andmetel türgi marmor). Kivid on ümardatud masinas. Hallisegused.
    • Castle ¤ 3-8, 8-16 mm, kasutatud paljude ajalooliste villade ning losside aedades ja sissesõiduteedel.Valkjas-beezikas kvartsiit.
    • Glitter ¤ 10-30, 50-80 mm, ümmargused kvartsiidikivid, mida on peale kogumist masinas läikiva pinna saamiseks lihvitud. Valget, kollast, musta, punast tooni.
    • Heller Kies ¤ 8-16 mm, looduslikult ümmargune kvartsiit. Valkjas.
    • Icy Blue ¤ 8-16, 16-25 mm, haruldane sinine marmor, kõige kallim värv looduskivide seas. Valge-sinakas-hall
    • Merekivi ¤ 10-20, 20-40 mm, halli ja sinakat tooni ränikivid.


Merekarbid


  • ¤ 3-20 mm, looduslikud, dekoratsiooniks või kõnniteedel. 
  • Purunedes tekib ilus sinakas-pruun peenike kild, mis moodustab ühtlasi tihke ja tugeva jalgteekatte.


Kergkruus ehk keramsiit


  • Kergkruusa tooraineks on savi, mis kuumutamisel temperatuuril 1150 °C paisub poorseteks kergeteks graanuliteks.
  • Erineva tera suurusega.
  • Ei sisalda kahjulikke ühendeid, ei hallita ega mädane.
  • Välishaljastuses parandab juurestiku mikrokliimat, reguleerib mulla niiskust ja õhurežiimi.
  • Kihi paksus 3-5cm, võib kasutada koos peenravaibaga. 


Tellisepuru


  • Taaskasutatud tellis – trumlis ümmarguseks jahvatatud tellisepuru (¤ 8–16 mm) on multš taimedele. Tellisepuru ilu pääseb eriti hästi esile sügavroheliste okastaimede kõrval.
  • Barokkstiilis aedadesse ornamendi moodustamiseks.




Kasutatud kirjandus:

Multside omadused. Tooding. Õppematerjal