ilusAED: mai 2015

VAU: Kas teadsid?

Esimesed kiviktaimlad ehk mägiaiad rajati Inglismaal, Eestisse jõudsid nad 1920-ndate lõpus. Neist uhkeim ja väidetavalt oma aja Euroopa suurim rajati Oru presidendilossi nõlvadele, mille tarvis osteti Saksamaalt sadu nimetusi alpitaimi.

Kiviktaimlapeenra rajamine on tõeline kunst, mis nõuab aega ning mis peaks sarnanema kivimite vormidega looduses. Alpinaarium ehk kiviktaimla on väike osa Alpidest teie aias.

Kiviktaimla on populaarne oma praktilisuse poolest. Selle rajamiseks on kõige parem ebatasane päikesepaisteline lõuna või edela suunas koht aias - kalle või tõus. Võimalik on rajada kiviktaimla ka varju. Sel puhul sobib kagu ja ida pool. Varju rajatud kiviktaimlasse tuleb valida aga varjulembesed taimed. Suures alpinaariumis võiksid olla kavandatud ka käimisrajad või eraldi kiviplaadid, mis võimaldavad juurdepääsu taimedele ja lihtsustavad hooldamist.

Kiviktaimla rajamine

Enne rajamist veenduge, kas koht hoiab kuiva ja juhib sadeveed ära. Looduslikel nõlvadel üldjuhul pole drenaaži vaja. Kiviktaimla tõstmine ümbritsevast maapinnast kõrgemale aitab parandada drenaaži. Drenaaž tehakse killustikust, kruusast või kividest. Seejärel moodustatakse väheviljakast liivasest pinnasest plaanitud kiviktaimla kuju. Pealmiseks kihiks peaks olema 30–40 cm paksune mullakiht, mis koosneb mulla, turba ja liiva või kruusa segust vahekorras 1 : 1 : 1. Huumusrikkad segud hoiavad hästi vett, kuid liiv või kruus hoiab hästi kuiva. Muld tuleb hoolikalt ette valmistada hävitades kõik püsiumbrohud. See aitab hilisemal hooldusel tublisti vaeva vähendada.

Loodusmaastikus võiks säilitada olemasoleva pinnase, mida vajadust mööda rikastatakse. Kui pinnas on liivane ja viljatu, siis see kooritakse ning täidetakse kiviktaimlale sobiva pinnasega. Kui pinnas on savine, rajatakse kiviktaimla kõrgemale – siis säilib niiskus ja toitaineid ei uhuta nii kiiresti välja. Liivases pinnases rajatakse nõlv madalam, et taimede juurdumise perioodil vihm liiva välja ei uhuks.

Koduses aias rajatakse kiviktaimla meetri kuni poolteise kõrgune, et see sobiks maastikuga. Suuremal territooriumil võib kiviktaimla olla laiem ja kõrgem.

Millised kivid sobivad?

Kivid on oluline osa kiviktaimlas. Kivid peavad olema looduslikud ning soovitatav on kasutada ühte tüüpi kive. Parimad on rahnud, mille üks pool on tasane. Saab kasutada ka tuffi või lubjakivi rahne, dolomiiti. Ei ole soovitav kasutada tööstuslikult toodetud ehitusmaterjale – betooni, tellised ja teisi. Maastikuaias asetatakse kivid vabalt, korrapärase kujuga aias paigutatakse need ruudu või ringina.

Oluline on kivid korralikult kinnitada, kolmandik või pool kivist peab jääma mulla alla. Kivid peaksid pigem lebama, mitte kõrguma, et kompositsioon oleks võimalikult stabiilne ja loomulik. Enne maasse asetamist vaadata kivid igast küljest üle, et maapinnale jääks kõige ilusam külg.

Enne kiviktaimla rajamist võiks kindlasti vaadata allolevat videot, kus antakse häid ja vajalikke nõuandeid kiviktaimla planeerimisel ning abivahendeid kasutades juhendatakse samm-sammult kiviktaimla rajamisel.

Hansaplanti tootmisjuht Mihkel Saar rääkimas kiviktaimla rajamisest.

Taimi vali targalt

Kiviktaimla peab aasta ringi kaunis olema, seetõttu tuleks taimed valida nii, et need sobiksid kasvutingimustesse. Kiviktaimlale sobivad madalad, õitsvad taimed, heintaimed, madalad sibullilled, samuti puude ja põõsaste kääbusvormid. Taimede valik on üsna lai, igale maitsele leiab midagi. Taimi rühmitades pea meeles, et osa siin kasvavaid liike ei õitse kauem kui kuu – ülejäänud ajal on esil lehestik. Et kiviktaimlale soovitud struktuur anda, tuleks istutada erineva kõrguse ja kujuga taimi. Arvestada tuleks, et õie värvi järgi taimi valides võivad kombinatsioonid ebaõnnestuda, sest õitsemisajad ei pruugi kattuda ning soovitud tulemus jääb nägemata. Seetõttu tuleb arvestada ka taime kõrgust ja lehestikku.

Aktsendina võib kiviktaimlas kasutada igihaljaid taimi, peamiselt okaspuid. Kui neid omavahel hoolikalt sobitada, on nad atraktiivsed aasta läbi.
Domineerivaks pilgupüüdjaks võib kasutada ka ebatavalisi või haruldasi taimi, mis ulatuvad üle künkatipu. Väikesed, kuid huvitavad taimed istutatakse esiplaanile. Selliselt antakse neutraalne foon piisavalt suurel alal. Domineerivaid taimi ei peaks palju olema. Oluline, et need sobiksid suurte kividega. Arvesse tuleks võtta kõike: taime õitsemise aega ja kestust, õite värvi, välimust konkreetsete kivide taustal.

Taimi võiks planeerida erinevate suuremate rühmadena ning pigem eelistada liikide vähesust mitmekesisusele. Üht taime liiki ei tohiks istutada mitmesse kohta ning vältida võiks sümmeetrilisi kompositsioone. Hõbedaste või hallide lehtedega taimed pehmendavad üleminekuid värvilaikude vahel.

Alpitaimed vajavad toiteainerikast substraati ja head õhuvahetust. Väetiste puhul kehtib reegel parem vähem kui rohkem. Vastasel juhul kasvavad taimed liiga kohevad, kaotavad oma kuju ning neid tuleb kärpida. Kiviktaimlates domineerivad madala kasvuga püsikud, millele võivad ühe - ja kaheaastased lilled aktsenti pakkuda.

Kiviktaimlasse sobilikud rohttaimed

Harilik Sinihelmikas Molinia caerulea "Variegata"
Lehed tumerohelised, valgete triipudega
H=30 cm

Peeneripsmeline mägisibul Sempervivum ciliosum
Õied kollased, rosetid hallripsmelised
H=15 cm

Nõmm-liivatee Thymus serpyllum
Igihaljas aromaatse lõhnaga püsik
H=5-15 cm

Hokkaido kukehari Sedum cauticolum "Lidakenze"
Õied tumeroosad, lehed sinakad, ümarad, paksud
H=20-30 cm

Harilkik merikann Armeria maritima "Vesuvius"
Õied tume-erkroosad, lehed pruunikaslillad, kitsad, tihedas puhmikus
H=10-15 cm

Arendsi kivirik Saxifraga x arendsii "Alba"
Õied valged, lehed tumerohelised, padjandina
H=10-15 cm

Padjandfloks ehk padjand-leeklill Phlox subulata "Candy Stripes"
Kiirekasvuline pinnakattetaim
H=10-15 cm

Harilik müürilill Cymbalaria muralis
Pinnakattetaim roomavate võrsetega, väikeste lehtedega ja kaunite helelillade-siniste õitega
H=5-10 cm

Nurmnelk Dianthus deltoides
Õied punased, lehed rohelised, laiuva kasvukujuga
H=10-15 cm

Igihaljas ibeeris Iberis sempervirens "Appen Etz"
Valged õied, lehed tumerohelised, nahkjad, igihaljad
H=10-15 cm

Kiviktaimlasse sobilikud puittaimed

Harilik ebatsuuga Pseudotsuga menziesii "Biela Lotha"
Väike, roheline
H=50 cm

Kanada kuusk Picea Glauca "Echiniformis"
Väga aeglase kasvuga sinakashallide okastega ümara kasvukujuga okaspuuvorm.
H=60 cm, d=1m

Laiuv kadakas Juniperus procumbens "Nana"
H=30 cm, d=1m

Valgekooreline mänd Pinus leucodermis "Schmidtii"
Okkad on tal rohelised, teravad ja lühikesed
10 a vanuselt h=30 cm

Kirju kadakas Juniperus squamata "Floreant"
Näeb välja, nagu "Blue Star", ainult laiguti on okkad kreemkollased. Kasvab mütsakaks, mis on 50 cm kõrge ja samapalju lai. Täispäike.

Hansaplanti tootmisjuht Mihkel Saar tutvustab taimi, mis sobivad hästi kiviktaimlasse.

Kokkuvõtlikult:

Kiviktaimla on kaunis ja pilkupüüdev istutusala, mille rajamine nõuab ootamatult palju tööd ja oskusi. Koduaia kiviktaimla rajamiseks on ideaalne koht lõunasse avanev nõlvak, selle puudumisel võib soovitud kujuga kõrgendiku ise kokku kuhjata.

Asukoht peaks olema päikesele avatud ja suurtest puudest eemal.
Paekive ja põllukive ei kasutata läbisegi. Eelistatakse võimalikult suuri kive, mis on poolenisti mattunud maasse - nii jääb loomulikum mulje.
Hea tulemuse ja edaspidise mõistliku hoolduse nimel tuleb muld väga hoolikalt umbrohujuurtest puhastada. Mulla võiks võrdsetes osades kokku segada aiamullast, kompostist ja jämedast liivast.
Savika pinnase puhul tuleks rajada killustikust drenaazikiht, mis eraldatakse mullast filterkangaga.
Kiviktaimlasse sobivad kääbuspuud ja -põõsad, padjandtaimed, tihedat katet moodustavad vaiptaimed, alpiaia püsikud, mägisibulad, madalad sibullilled. Taimi võiks istutada suuremate värviliste laikudena - nii jääb tulemus efektsem. Pidage meeles, et paekivide vahel kasvavad lubjalembesed taimed ja graniitkivide vahel hapulembesed taimed.
Lõpuks katke taimede ümbrus killustiku multśiga – nii jääb kenam, muld püsib niiskem ja rohimistööd on vähem.

Soovitused ja nõuanded kiviktaimla rajamiseks antud postituses pärinevad kiviktaimla rajamisega reaalselt kokkupuutuvatelt professionaalidelt.

Kasutatud kirjandus:
http://haljastus.com/kiviktaimlad/
http://www.kodujaehitus.ee/index.php?id=422

Fotod:
http://forums.gardenweb.com/discussions/1820424/broom-universe-87-czech-masters-29-radek-horak
http://www.calmia.ee/Taimed/igihaljad_puud/holmikpuu.htm
http://www.whitmanfarms.com/category/all/ornamental-plants/ginkgos/
http://www.calmia.ee/Taimed/igihaljad_puud/manderinevad.htm
http://www.calmia.ee/Pildid/kadakad/kadakaskirjufloreant.gif
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=601&cid=435&cgid=
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=218&cid=1674&cgid=0
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=994&cid=2356&cgid=0
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=246&cid=185&cgid=0
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=225&cid=1717&cgid=0
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=251&cid=589&cgid=0
http://www.hansapost.ee/p/taimed-ja-istik-padjand-leeklill-padjandfloks-candy-stripes-6-risoomi/800057406
http://seemned.ee/mitmeaastased/229-harilik-muurilill.html
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=267&cid=148&cgid=
http://www.calmia.ee/faiad.html

ilusAED

Turbapeenar

Selleks, et kogemusest õppida, on vaja seda olukorda lähemalt analüüsida. Siinkohal vaatlengi Eve Takel´i turbapeenra rajamist, mis on leitav aadressilt:

Turbapeenrasse sobilikud rohttaimed

Turbapeenrasse sobilikud puittaimed

Kiviktaimla