KOKKUVÕTTEKS - Kõike tuleb teha mõistlikult ja mõttega. Igasugused abivahendid peaksid meie elu lihtsamaks tegema. Kui asjalood muutuvad vastupidiseks, et asjast endast pole abi vaid sina oled abiks asjale, et asjast saaks asja, siis on midagi valesti.
Multšimaterjali valik sõltub eelkõige kasutuskohast. Avalikel haljasaladel
seavad multšide kasutamisele piirangud ette kvaliteedinõuded. Koduaedades võib
aga mõttel vabalt lennata lasta ning kasutada erinevaid materjale. Samas määrab
multši valiku kas vajadus parandada pinnase struktuuri seda samas väetades või lihtsalt pinnase
dekoratiivsus. Viimase juures on eelkõige oluline multši esteeteiline välimus.
Samas ei saa pidada vähetähtsaks materjali hinda, kättesaadavust ning ka
hoolduskulukust. Eestis levinuim multšimaterjal on purustatud männikoor. Seda
nii kättesaadavuse, ökoloogilisuse kui ka dekoratiivsuse pärast. Koduaedades
tasub aga alati läbi mõelda elutegevuse käigus tekkinud orgaanilise materjali
kasutus.
Looduslikud kivid,
killustikud, dekoratiivkivid on dekoratiivsed, kuid üsna kallid. Kivialade
rajamiseks ja dekoratsiooniks kulub killustikku ja kruusa umbes 25-40 kg/m2. Kindlasti tuleb neid kasutada koos geotekstiilidega, et vähendada kivimultši
hooldamist umbrohust. Sellele vaatamata on paigaldamine
ja eemaldamine suhteliselt töömahukas. Odavaim mineraalmultš on kergkruus.
Samas ei ole see nii dekoratiivne kui looduslikud kivid, samuti on see kerge
materjal, mis võib tugeva vihmasaju korral asukohta muuta. Kergkruusa segamisel
mullaga saab taime juurtele aga õhurikkama keskkonna. Odavam on osta killustikke karjääridest: paekivi- ja graniitkillustikku ning kruusa. Graniitkillustik ei ole siiski Eestis kaevandatud. Kaubanduses leidub ka väga erinevat tooni
kivikesi ja killustikku, mida tihti nimetatakse graniitkivideks. Graniit dekoratiivkivina ei ole
geoloogilises mõttes aga alati graniit. Olemas on graniidisarnased
dekoratiivkivid, mis sõltuvalt mineraalide koostisest võivad sisaldada rohkem
või vähem maakoores leiduvaid levinuimad mineraale - päevakive ja/või kvartse.
Suurema kvartsisisaldusega on väga tugevad kivimid - graniit, gneiss, kvartsiit,
liivakivi. Tihti on ümara kujuga kivid saadud aga masintrummeldamise käigus.
Multšid vajavad tingimata hooldamist: orgaanilisi multše
tuleb õhustada, kobestada ja tasandada, puhastada umbrohust ning vajadusel täiendada. Ka mineraalseid multše tuleb puhastada aeg-ajalt umbrohust.
Lisaks tuleb neid kas lehepuhuri või –imuriga prahist puhastada. Rohimistöid on
aga siiski vähem kui tavapeenra puhul. Multšipeenart väetatakse
üldjuhul vedelväetistega kastes.
Multšidega käivad paratamatult kaasas ka probleemid. Multšiga kaetud maa
sulab kevadel hiljem ning püsib kauem jahedana, mistõttu võivad taimed arenema hakata
kuni paar nädalat hiljem. Paksem multšikiht võib põhjustada okaspuude ja
igihaljaste lehtpõõsaste varakevadist päikesepõletust. Nimelt multši all on maapind
külmunud ning taimed ei saa täiendada veevarusid; maapealsete osade kaudu aga
toimub aurumine. Tulemusena taim kuivab.
Peenravaiba ja kile suureks puuduseks on see, et nad ei lase kõduneval multšil mullaga seguneda. Orgaaniline multš kõduneb kangal ja muutub aja jooksul huumuseks. Samas on neid hea kasutada mineraalmultšide juures.
Peenravaiba ja kile suureks puuduseks on see, et nad ei lase kõduneval multšil mullaga seguneda. Orgaaniline multš kõduneb kangal ja muutub aja jooksul huumuseks. Samas on neid hea kasutada mineraalmultšide juures.
Multše, väetiseid, kattematerjale, geosünteete saab ja tuleb kasutada vastavalt vajadusele koos. Kuna kõigil materjalidel on omad head ja vead, siis tuleb esmalt läbi mõelda kasutuseesmärk ning kui plussid kaaluvad üles miinused, siis tuleb oma valik teoks teha. Arvestama peab ka sellega, et osad materjalid on mitmeotstarbelised. Seega selget piiri nende vahele tõmmata ei saa.
